• E-REGISTER
  • ÄRIÜHINGULE
  • KONTOHALDURILE
  • FONDIHALDUS
  • Statistika

Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu

Eesti Väärtpaberikeskuse tekkimise eeldused

Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisemad sündmused erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Regulatiivse raamistiku loomises olid tähtsaimad 1993. aastal vastu võetud väärtpaberituru seadus, mis sätestab turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud ning 1994. aastal vastu võetud investeerimisfondide seadus.

1994. aastaks olid toimunud esimesed korrastumised pangandussfääris, mille käigus jäid ellu tugevamad ja konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud ka huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis. Idee väärtpaberite keskregistri loomisest ja reguleeritud väärtpaberituru loomisest muutus teostatavaks alles 90-ndate keskel, mis võimaldas alustada kõige kaasaegsema väärtpaberituru mudeliga - elektroonilise väärtpaberituruga.

1994. aastal käivitasid turuosalised Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK), mis lõi dematerialiseeritud väärtpaberite registri ja elektrooniliste tehingute teostamist võimaldava süsteemi. EVK asutati 1994. aasta 30. märtsil kasumit mittetaotleva aktsiaseltsina. Asutajateks olid seitse Eesti kommertspanka (Eesti Hoiupank, Eesti Forekspank, Eesti Ühispank, Hansapank, Tallinna Pank, Põhja-Eesti Pank, Eesti Sotsiaalpank), Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond.

EVK poolt hallatav Eesti väärtpaberite keskregister loodi Rahandusministeeriumi poolt 10. novembril 1994. a Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1994. a määruse nr 374 alusel. Sama määrusega kinnitati ka Eesti väärtpaberite keskregistri põhimäärus. Eesti väärtpaberite keskregistris on registreeritud kõikide investorite, mitte ainult nn. custodian-pankade väärtpaberikontod (single-level accounting). Väga paljude riikide keskdepositooriumid haldavad üksnes oma liikmespankade kontosid (multi-level accounting) ning seetõttu puudub neil tsentraliseeritud ülevaade investoritest. EVK omab aga täielikku ülevaadet kõikidest väärtpaberitehingutest ning investeeringute struktuurist riikide jms. lõikes.

Klienditeenindusvõrgu loomisel on kasutatud ära olemasolev infrastruktuur panganduses ning liikmespangad ehk kontohaldurid on liidetud EVK keskregistri süsteemiga.

Depositooriumi edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järeleturu, milleks turuosalised aprillis 1995 asutasid AS-i Tallinna Börs.

Tallinna Börsi sünd

Börsi loomiseks olid olemas kõik vajalikud eeldused ning tingimused. Poolteist aastat elektroonilist kauplemist börsivälisel turul (OTC-turul) oli tõestanud investorite huvi väärtpaberitehingute vastu ning tõotasid jätkuvat turu elavnemist. Modernsetel kauplemispõhimõtetel toimiv börs oli võimalik luua tänu hästitöötavale väärtpaberitehingute realiseerimissüsteemile.

Börsi asutajaliikmed on 10 kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja Rahandusministeerium, igaüks võrdse osakaaluga. Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil olid noteeritud 11 väärtpaberit.

Tänapäev

Tänaseks on tulnud väärtpaberiturule sadu uusi väärtpabereid ning investoritel on avanenud hulgaliselt uusi võimalusi. EVK poolt pakutav teenustering ettevõtetele on pidevalt laienenud. Aktsiaraamatu või võlakirjaemissiooni registreerimisele on lisandunud emissioonide korraldamine, aktsionäride koosolekute korraldamine, korporatiivsete sündmuste kajastamine jne. Esmaseks sammuks väärtpaberiturule sisenemisel on emitendi jaoks siiski nagu 1994. aastalgi väärtpaberite registreerimine keskregistris ning investori jaoks väärtpaberikonto avamine kontohaldurpangas.

2001. aasta oktoobrist jõustunud kogumispensionide seadus paneb EVK kohustuseks pidada väärtpaberikontode alaliigina pensionikontosid, kus peetakse arvestust kogumispensioniga liitunud isikute, nende valikute ning kogumispensioni süsteemis tehtud toimungute üle. Pensionikontode pidamise süsteem avati 1. aprillil 2002. a, kui algas kogumispensioniga liitumise avalduste vastuvõtmine. Kogumispensioni kohta info saamiseks, kogumispensioniga liitumiseks ja muude toimingute tegemiseks, s.h oma pensionikonto seisu jälgimiseks avas EVK 4. märtsil 2002 Pensionikeskuse.